Olin kaevur kord Montanas,
mitte vaene hulkurvaim.
Seal ma leidsin suure õnne,
keda hüüti Clementine.
Refr: Oo, mu kallis, oo, mu kallis,
oo, mu kallis Clementine.
Ma ei tahtnud ära minna,
kuid, mis muud ma teha sain.
Pärast tööd seal igal õhtul
elu kuulus meile vaid.
Kuni saabus kord üks võõras,
kellel meeldis Clementine.
Refr.: Oo, mu kallis…
Võõras röövis, võõras naeris:
Clementine on minu nüüd!
Tüli tõusis ränk ja raske,
võõra surm sai minu süüks.
Refr.: Oo, mu kallis…
Nii ma rändan, ringi hulgun.
Clementine, mind meeles pea.
Seal Montanas, kuhu jäid sa
ja kus me ei kohtu eal.
Refr.: Oo, mu kallis…