Kord Capri saarel ma südame kaot’sin,
nüüd enam rahu ma leida ei saa.
Kui teda palmi all istumas leidsin,
kohe tundsin, et armunud ma.
Kui talle sügavalt silmisse vaat’sin
ja nende särast ma joobusin siis.
Kui temaga merele purjetasin,
meile tundus sääl kui paradiis.
Ja Itaalia taevasinas,
võlus meid ta päikene.
Küsisin ta’lt:tahad sina
nüüd vaid kuuluda minule?
Mu käte vahel ta sosistas õrnust
ja siis kui kätt temal suudlesin ma,
siis nägin sõrmes tal laulatussõrmust,
igavest’ nüüd adjöö, Capri saar.