Vaid sõlmed ja trossid ja tuhm silmapiir
ja kuskil seal vahel su lurisev piip.
Su tee algab ahtrist ja lõpeb kus tääv
sa iga päev ühte ja sama vaid näed.
Refr.: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on?
Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm.
Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd,
nende auks kes on merel me võtame nüüd.
Kord olid sa uljas ja lootusi täis
ja kaugetest maadest su pea ringi käis.
Nüüd näed, et su palgaks on pehkinud vrakk
ning teistele kanda jääb kübar ja frakk.
Refr.: Vana madrus, vana madrus…
Su ainsamaks aardeks on mälestus hell
kui trahterist ära sind viis laevakell.
Jäi uksele saatma sind neiukene noor,
kes lubas, et ootab sind aasta või pool.
Refr.: Vana madrus, vana madrus…
Su nägu on parkund kui ranitsa nahk
ja hammastest märkan ma suus ainult kaht.
Kuid silmades tuli, mis kadedaks teeb
kui rändab su pilk üle ääretu vee.
Refr.: vana madrus, vana madrus…