Ei kohta meie teedel verstaposte valgeid,
ei maanteetolm teekaaslaseks meil käi.
Vaid karmid tuuled ikka paitavad me palgeid,
neid kauneim koduranda maha jäi.
Refr.: Oi, need sinavad veed, kus mul näitavad teed
tähed taevas ja majakad maal.
Kellel kaluriverd ja kes armastab merd,
ei see merd iial jätta ei saa.
On tormakust nii noorusel kui karmil merel
ja rahutust täis ühteviisi nad.
Ka ühteviisi ülistusi neile laulvad
nii möirgav torm kui lainte kanonaad
Refr.: Oi need sinavad veed …
Ma ankruplatsist, sõber, praegu veel ei hooli,
ei vaikne sadam mind ei meelita.
Vaid laintemöllus ikka kindlalt hoian rooli,
las kaovad rannad, kaovad majakad.
Refr.: Oi need: sinavad veed …