Õhtu eel vaikib tuul, mattub uttu silmapiir,
punab loojuvast päikesest taamal pilvepiir.
Kaldast eemaldub laev, ootab ees meremeest
palju kuid kestev pikk rännutee.
Refr.: Lained, päike ja tuul
ainsaks kaaslaseks meil teel,
lained, päike ja tuul
kõikjal ootavad meid ees.
Ja kui tõusebki torm,
ei nad kartma löö siis-
üle lainete kõlab see viis.
Eks nii palju nad näevad nüüd kaugeid võõraid maid,
lõunapäikest ja merd, kauget Riot ja Shanghaid.
Kuid ei rõõmu saa suuremat olla kui see,
kui on kiilu all kord kodutee.
Refr.: Lained, päike ja tuul…
Kuid ei kauaks saa kaldale jääda meremees,
peagi jälle on sõit, kauge tee meid ootab ees.
Kurvaks jääda küll sul pole põhjust, mu neid-
küllap peagi sa näed jälle meid.
Refr.: Lained, päike ja tuul…