Seal Kurzeme külas, üks neiuke noor
ja nooruke madrus, nad kõndisid koos.
Päev punakalt loojub ja hämaralt vaob,
paar kajakat tiirleb ja kaugusse kaob.
Kuula, kuidas kohavad lained ja tuuled.
Kuula, mida lausuvad sulle mu huuled.
:;:Me kuulume ühte, nagu meri ja tuul,
ära iial must lahku, tasa sosistab tuul.
Me kuulume ühte, nagu meri ja tuul
ei iial sust lahku, sulle olen ma truu. :;:
Meri röövis mult isa ja venna viis ka
ning emaga ühes jättis leinama ta.
Ema nuttis nii kaua, kuni lõhkes ta rind
ja mina jäin üksi, kui pesata lind.