Leheke viimne on külmunud puul
kui tuli, mil leegi kord kustutab tuul.
Laste poolt hüljatud nukk olen ma,
Ei lahti neist tundeist ma saa.
Näen pilvi, mis tõusnud me kohale nüüd
kui hoiatus tuulde neis laulude hüüd.
Kuid läbi öö lendab siiski mu laul
ning inimlik soov ei kao.
Refr.: Et oleks rahu ja veidi päikest
Mis saadaks maapeal nii suurt kui väikest
Et oleks rahu ja veidi rõõmu
Mis palju soojust meil hinge tooks.
Et oleks rahu ja õnne ilmas
Mis paneks naerma kõik nukrad silmad
Et oleks rahu ja veidi headust
Et iga kevad meis lootust looks.
Mu laulud ehk muuta ei midagi saa,
kuid ometi südant neis valutan ma.
Ei ole ma üksi kui tiivutu lind,
mu igatsus ootamas mind.