Kõigil on ju keegi, kes on hell ja hea
ja koju jääma jälle ainult mina pean,
sest see, kes mulle armas, mind ei näe,
taas üksi jään.
Oo sulle kuulub süda sulle kuulub hing,
kuid mida peaksin tegema, et mõista sind.
Ma lootsin, et me juures möödub päev,
taas üksi jään.
No mis kombed on küll need, kõik talle nalja teeb
ning silma mulle pilgutab ta veel.
Jah, seda veel ei tea, et kalliks sind vaid pean,
et ainult sulle olen hell ja hea.
Oo, kuid loodan siiski ükskord ikka mõistad mind,
sest küllap taipad isegi, et armastan sind.
Et kord sa mulle kuulud, mõttes näen,
taas üksi jään.
Mis kombed on küll need…
Oo, kuid loodan siiski…