Refr.: No oota sa,
ma sulle eal ei andesta,
et läksid kaotsi minu suul,
kolm suudlust nagu viinuks tuul.
No oota sa.
ma tasun kätte kuhjaga,
kord jälle seisad minu ees,
su kaunid silmad nukralt vees.
Mul sõrmes läigib kuldnesõrmus
ja sinu süda jalge ees,
nüüd õige pea sa muutud põrmuks,
sest piinled armuleekides.
Siis pööran ma ükskõikselt selja
ja ootan kuni aeg on käes,
kuid siiski sinu südant hella,
ma hoian hellalt südames.
Refr.: No oota sa…
Südamest ma poole võtan
ja teise peidan sinu eest.
Saabub päev, mil ükskord mõistad,
sa minu tundeid südames
seni aga ära lähen,
kuigi metsik piin on see,
kuid siiski sinu südant hella
ma hellalt hoian südames.