Kui kallist kodust läksin
:,: ma kurvalt kaugele, :,:
siis ütles kase varjul mull’ hella neiuke:
“Nii selge kui see allik
:,: on minu armastus, :,:
siit käib küll õhtu õhul su järel igatsus!”
Refr.: Sinu süda on kui Emajõgi,
voolab vaikselt, tundmata ta vägi.
:,: Täna võid küll neidu armasta’,
aga homme vaata,
kuidas sa tast lahti saad. :,:
Ma nägin mõnda kaske
:,: ja mõnda allikat. :,:
Ma nägin mõnda neidu mul naeratelevat.
Ei olnud kask, ei allik
:,: nii armas ometi, :,:
ei vaatnud võõras neiu nii õrnalt iialgi.
Refr.: Sinu süda on kui Emajõgi …
Kui kaugelt jälle koju
:,: ma rõõmul rändasin :,:
ja allikat ja kaske ma jälle tervitan:
kask oli ära kuivand
:,: ja allik mudane, :,:
mu neiu oli läinud ju teise kaenlasse.
Refr.: Sinu süda on kui Emajõgi …