On tänavapoiss Pariisis nii armas,
mis mõlgub tal peas, eal ära ei arva,
seesugust kui ta, maailmas võib kohata tõesti harva.
Ta terane keel ja ta nägu täis naeru ,
ta muretu meel ning tsipake raevu
ja see on just see,
mis sedavõrd temas nii paelub.
Oo, kuis meeldid sa mulle väikene mees,
kes sa lähed ka tulle pariislaste priiuse eest.
See tänavapoiss, kes null koolipingis,
kuid lausa Voltaire [voltäär] on sõpraderingis,
Kui sihitult ta pariisi peal kulutab kingi.
Vaadake viivuks ta pead,
välkuvaid kelmikaid silmi,
nendes on niipalju head,
sedavõrd et unustad vead.
See tänavapoiss mind palus veel eile,
et kohtan küll teid, siis ütleksin teile,
teid ootab Maksim, ta kõigile välja teeb teile.