Nüüd lilled õitsevad aasa peal
sel kaunil lehekuul
:,: ja linnud rõõmsalt hõiskamas
on iga põõsal-puul :,:
Õrn kevade, miks petsid sa
need lilled õitsema.
:,: ja läksid nõnda kiiruga,
nüüd peavad närtsima :,:
Ka närtsinud on neiuke
sel armukevadel,
:,: kes petetud sai armule,
truu kindlalt südamest :,:
Üks noormees oma pruudiga
kord kõndisid metsateel
:,: oh kallis, lähme rutuga
seal paistab järveke :,:
Järv seisis vaid ja vahune
kui vesi klaasi sees
:,: ja hälliv laine tasane
veel jooksis kaldavees :,:
Miks leinad ilus vetepind,
miks nõnda kurvastad.
:,: kas väsinud on sinu rind,
et seista armastad :,:
Ei leina minu vetepind,
ei iial kurvasta.
:,: Ei väsi iial minu rind,
sest saabund kevade :,: